1. juunil 1965.a. alustas tööd Nõmme sovhoosi lastepäevakodu. Mõtte algatajaks ja elluviijaks oli tolleaegne sovhoosi direktor Ilmar Soobik. Lastepäevakodu asus sovhoosi keskuses vanas koolimajas. Lasteasutuses töötas 2 rühma: nooremas rühmas olid lapsed kuni 3-nda elusaastani ja vanemas rühmas lapsed 3-7 aastani. Mõlemad rühmad olid öörühmad ning lasteaed tegutses esmaspäevast reedeni. Lapsi oli lastepäevakodus 36 ja töötajaid 16. Lastepäevakodu juhatajaks oli Valentina Ormisson, kes töötas sellel ametikohal 1981.a. aprillini. 1979. a maikuus lõpetas Nõmme sovhoosi lastepäevakodu oma tegevuse vanas majas.
01.06.1979. aastal avati 140-kohalise majanditevahelise lastepäevakoduna Kilingi-Nõmme lasteaed Krõll. Nime sai konkursi korras ja esimese Krõlli kinkis lasteaiale lastekirjanik Ellen Niit, kellest sai ka lasteaia ristiema. Ellen Niidust oli ühtlasi ka avapeol lindilõikajaks. Krõllitempe tehakse hommikust õhtuni meie majas siiani. Iga lasteaia lõpetaja saab lasteaiast lahkudes kaasa omavalmistatud Krõlli.
Kilingi-Nõmme lasteaed Krõlli lastepäevakodu omanikuks olid Nõmme, Tali ja Surju sovhoosid, Tihemetsa sovhoostehnikum, KEK ning Pärnu EPT Kilingi-Nõmme jaoskond. Lasteasutus asus nüüd Kilingi-Nõmme linnas. Majas töötas 6 rühma, 2 sõimelastele ja 4 aiaealistele (hetkel 4aia-, 1 liit-, 1 sõimerühm), laste vähesuse üle ei kurdetud. Kõik rühmad olid öörühmad. Tihemetsa lapsed käisid igal õhtul bussiga kodus, Surju ja Tali lapsed said koju kolmapäeviti ja reedeti. Nii mõnigi öörühma laps kutsus kasvatajat emaks. öörühmade arv vähenes aastatega, kuna valmisid lasteaiad Talil ja Surjus. Lasteaia arengut toetasid Nõmme, Surju, Tali ja Tihemetsa sovhoosid. Pidev laste arvu vähenemine Kilingi-Nõmme lasteaias Krõll tingis ka noorema sõimerühma sulgemise 01. septembril 1991. a.
Ühiskonnas toimuvad poliitilised protsessid muutsid ka lasteasutuse omanikku – kui algaastatel allus Kilingi-Nõmme lasteaed Krõll ENSV Põllumajandusministeeriumile ja Agrotööstuskoondisele siis alates 01. jaanuarist 1992 a. – 2006. aasta oli lastepäevakodu omanikuks Kilingi-Nõmme Linnavalitsus.
Uute töövormide otsinguil avati Kilingi-Nõmme lasteaias Krõll 01. septembril 1993 a. taas uus rühm, mis tegutses algul mängurühma nime all ja pakkus kodustele lastele koostegutsemise võimalusi. Rühma populaarsus kasvas ja peagi sai ka sellest rühmast täispika tööpäevaga liitrühm, kus oli teistest rühmadest paindlikum päevarežiim.
7. mail 1999. A. Krõlli 20 juubeli hommikul kinkisid rühmad Krõllile kroonikad aasta tegemistest. Sel ajal oli lasteaia nimekirjas 125 last, tööl 15 pedagoogi ja 16 teenindavat töötajat. 20 aasta jooksul oli kooli saadetud 440 last, kuid siinset elu olid juba sel ajal proovinud ligi 1000 mudilast.
2005. a. alustati rühmade kaupa voodite väljavahetamiset (viimased raudvoodid vahetati välja 2008. aasta suvel) ja hakati põhjalikumalt tegema sanitaarremonti. Sõim ja 3. Rühm said uued põrandad.
2006. aastast on Kilingi-Nõmme lasteaed Krõlli haldajaks Saarde Vallavalitsus.
2006. a. Remonditi 4. rühm.
Laste lauluoskuse arendamisel on Kilingi-Nõmme lasteaias Krõll suurt tööd teinud muusikakasvataja Helgi Smirnova. Tema poolt juhendatud laulusolistid ja ansamblid on esindanud Pärnumaad ETV poolt korraldatud laulukonkurssidel ( Laulumaias, Laulukarusell, Postikana lauluvõistlus jt.). Järjepidevalt töötas tema poolt juhitud töötajate ansambel. 2006. Aasta kevadel anti välja Helgi Smirnova noodiraamat ”Krõlli lastelaulud” ja CD.
2007. a. Remonditi 5. rühm, sh vahetati välja põrand ka 1. rühmas.
2007. aastal võeti osa Euroopa Parlamendi joonistusvõistlusest aastaajad meie Euroopa kodus ja Oliver Kielase (6aastane) joonistus lumesõda trükiti Euroopa Parlamendi lauakalendris.
2008. aasta jaanuarist toimub Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi ja Kilingi-Nõmme lasteaed Krõlli koostöö tulemusena gümnaasiumi klassides 4 poolaastane lasteaiaõpetaja eelkursus. Kursus kestab alates 10. klassi II poolaastast kuni 12. klassi I poolaasta lõpuni. Lasteaiaõpetaja kursusel on lastele lektoriks lasteaia pedagoogiline personal (16), mille juures abistavad neid õpetaja abid (6).
2008 a. Suvel vahetati Kilingi-Nõmme lasteaed Krõllil kõik maja ehituse käigus pandud aknad plastikakende vastu ning välisuksed. Samal suvel remonditi 6. rühm ning sügisel remonditi puhketuba ja tervishoiutöötaja tuba, mis ühendati üheks ruumiks – metoodiline kabinet.
Traditsioonid
1997. aastast on esimesed märkmed näidade show kohta.
Samast aastast on ka esimesed märkmed tervisehommikute kohta (novembrist). Sel ajal toimusid tervisehommikud ~3xaastas. Hetkel on traditsiooniks, et tervisehommikud toimuvad iga kuu viimasel reedel ja korraldamine ning teemad jaotatakse aasta algul rühmade vahel.
1999. a. maikuust on esimesed märkmed maakondlikel laulu ja tantsuvõistlustel osalemisest (Sindis).
2001. a. on esimesed märkmed öödisko kohta (Mall Kuningas ja Eha Gentaleni rühm).
2006. a. detsembrist kuulub Kilingi-Nõmme lasteaed Krõll Tervist Edendavate lasteaedade (TEL) võrgustikku. Esimese lasteaiana Pärnumaal.
14.-27. aprill 2008 toimus Krõllis 2 nädalane öko- ja tervisenädal, kus lustisid nii lapsed, Krõlli töötajad, kui ka lapsevanemad ja Gümnaasiumi õpilased. Gümnaasiumi sõpradega vaadeldi loodust, 2 vanemat rühma käisid RMK Kabli Looduskeskuses, Krõlli personal korraldas linna 70. aastapäeva puhul lastepargis orienteerumismängu, suurem orienteerumismäng toimus aga järgmisel nädalal 2 vanema rühma lastele ja lastevanematele RMK metsamaja juures. 2 nädala jooksul toimus ka 6 erineva puu-, juurviljapäeva.
2008 a. koostati Kilingi-Nõmme lasteaed Krõll lõpetajatele esimest korda lasteaia lõpetajate lennuraamat, lend 29.
Juhatajad / direktorid
VALENTINA ORMISSON 01.06.1965 – 01.04.1981
EVE JÄRVESAAR 01.04.1981 – 21.07.1983
MAIE NÕMM 01.09.1983 – 20.08.1986
INES KULLAMAA 01.09.1986 – 01.09.1987
TEA RUUL 01.09.1987 – 2004
EVI LAPP 2004 – käesoleva ajani